bulgu

Türkiye Türkçesi – Tatarca Sözlük (Ganiyev, 1998)

bulgu

и. неол. 1) булдырылган (эзләп яисә эшләп табылган) нәрсә; 2) нәтиҗә, йомгак; 3) мед. симптом

Son arananlar:

• mürüd,
• sabak,
• purim,
• Quvmoq,
• Malul,
• inanç,
• kazılt,
• otov,
• gedeş,
• selef,
• issiqchan,
• hurduk,
• tukuruk,
• alumen,
• birdem,
• ataly,
• coxa,
• tündükçü,
• purpura,
• buyon,
• tolghash,
• bulgu