parmakçı

Türkiye Türkçesi – Tatarca Sözlük (Ganiyev, 1998)

parmakçı

и. 1) рәшәткә ясаучы; 2) күч. котыртучы, коткы салучы, кузгатучы

Son arananlar:

• esas,
• morfologiâ,
• kılta,
• tiran,
• kulun,
• disgruntled,
• oguk,
• gokkaköz,
• tortulu,
• sapta,
• garyş,
• Hərçənd,
• arvadarası,
• dövri,
• suraghchi,
• garantilemek,
• nafs,
• suwjarmak,
• disharmonious,
• sivri,
• Fon,
• parmakçı