koltukçu

Türkiye Türkçesi – Tatarca Sözlük (Ganiyev, 1998)

koltukçu

и. 1) кәнәфи ясаучы һәм сатучы; 2) иске өй җиһазлары алып сатучы; 3) трактир хуҗасы

Son arananlar:

• büldürüüçü,
• çildek,
• utilitarian,
• tupun,
• amaltın,
• destek,
• kaymak,
• bar,
• profesör,
• Rahm,
• akışmak,
• tugatmoq,
• qoruyucu,
• tonqal,
• şıra,
• kereez,
• ümumiyyətlə,
• degdeñdet,
• Harif,
• causality,
• oyuvlu,
• koltukçu