koltukçu

Türkiye Türkçesi – Tatarca Sözlük (Ganiyev, 1998)

koltukçu

и. 1) кәнәфи ясаучы һәм сатучы; 2) иске өй җиһазлары алып сатучы; 3) трактир хуҗасы

Son arananlar:

• lider,
• esgermek,
• benzer,
• ösüntgi,
• Wc.,
• bedmek,
• istinat,
• renounce,
• esmek,
• adygyş,
• esdalik,
• kepçi,
• yusif,
• şeh,
• Neğiz,
• Aziret,
• öwüsmek,
• Asan,
• esonlik,
• safil,
• YEMEK,
• koltukçu