ARAF

Türkiye Türkçesi – Tatarca Sözlük (Ganiyev, 1998)

Araf

и. дини. гарәф (оҗмах белән тәмугъ арасындагы урын)

Son arananlar:

• roshen,
• adam,
• kör,
• agsak,
• architecture,
• Harcıalem,
• ilkit,
• gelin,
• aldabsuldab,
• conversationalist,
• paleography,
• çaykara,
• donlu,
• Bileşke,
• acımasız,
• otrulanmak,
• Amir,
• plain,
• ket,
• Yörmek,
• HAZIR,
• ARAF