peläket

Türkmencenin Açıklamalı Sözlüğü (Kyýasowa, 2016)

peläket

[pelä:ket], at. Şum, ýaramaz, bezzat, pelit. Heý peläket, urjakmy, ýok (S. Myradow).

Son arananlar:

• tanınmış,
• amblem,
• möshük,
• Hərgiz,
• conventional,
• cavahirat,
• Pehlivan,
• Gark,
• migren,
• yindmek,
• alaca,
• tat,
• confrontation,
• kösöl,
• yunluluq,
• aylanay,
• kınışmak,
• consummation,
• xırdaca,
• sonalamaq,
• tecemel,
• peläket