onurlu

Turkish—Tatar Dictionary (Ganiyev, 1998)

onurlu

с. 1) үз-үзен яратучы, дан (шөһрәт) сөючән; 2) дәрәҗәле, хөрмәткә лаек

Last searches:

• jénim,
• uyal,
• şugulçy,
• genitive,
• bitiriş,
• ülgülü,
• qəmginlik,
• install,
• tatım,
• sümsü,
• hana,
• rejisör,
• çarhypelek,
• aspartic,
• Ayb,
• nəinki,
• Kiraz,
• aa,
• sypa,
• zadatka,
• tenseness,
• onurlu